tagasiside
innove
tagasiside

 

Ene Peterson osales 7.-8. augustil Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu esindajana programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" juhtkomitee seminaril-ajurünnakul, kus analüüsiti programmis seni tehtut Saar Poll uuringu valguses ja mõtiskleti tulevikutegevuste üle.

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll OÜ viis ajavahemikul detsember 2012 kuni mai 2013 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel läbi uuringu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud programmide „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ mõjust eesti keele oskuse omandamisele, keeleõppe kvaliteedi parandamisele, uute metoodikate arendamisele ning hoiakute muutmisele.

Uuring viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames. Programmi eesmärk üldisel tasandil on tõsta Eesti elanike teadlikkust mitmekeelsuse eelistest ja luua võimalused erinevate keelte omandamiseks. Üldeesmärk seisneb selles, et kõigil Eesti elanikel, sõltumata emakeelest, oleksid võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ja tööturul toimimiseks. Täpsema ülevaate programmide üldeesmärgist ja alaeesmärkidest annab aruande peatükk 2.2.1 (lk 25).

Keeleõppe arendamise programmide mõju uuringu sihtrühmade hulka kuulusid nii programmides osalejad, teenusepakkujad, programmi tegevuste elluviijad kui ka programmi väljatöötamisega seotud eksperdid. Uuringus kasutati erinevaid uurimismeetodeid: dokumendi-analüüs, ankeetküsitlused veebis, fookusgrupid ja süvaintervjuud.

2007-2010 programmi tulemuslikkuse hinnang on elluviija arvates positiivne. Programm hõlmas 13 erinevat tegevust, mis enamjaolt puudutasid eesti keele õpet muukeelsele elanikkonnale. Programmi tegevustest võttis kokku osa enam kui 7000 inimest (algselt oli planeeritud umbes 5000 inimese osalus). Programmi eelarve kogumaht oli 4 101 200 eurot, millest välja maksti 4 048 716 eurot. Programm aitas kaasa, et: 1) Eestis kutsehariduse oman-danud valdaksid eesti keelt oma haridustasemele ja kvalifikatsiooninõuetele vastavalt ning oleksid konkurentsivõimelisemad Eesti tööjõuturul; 2) eesti keelest erineva emakeelega gümnaasiumilõpetajad saaksid edukalt õppida kõrgkoolis eesti keeles; 3) õpetajad oleksid võimelised õpetama mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas ning erineva eesti keele tasemega õpilasi. Tegevustest kasusaajaid oli aga märksa enam, sest näiteks erinevad mitmekülgsed õppematerjalid, mis programmi raames tõlgiti, eestindati või spetsiaalselt koostati, on kättesaadavad eesti keelt võõrkeelena õpetavatele asutustele ja tuhandetele keeleõppijatele endile. Kõige suuremat mõju on programm avaldanud valdkondliku arengukava „Eesti lõimumis-kava 2008-2013“ eesmärkide saavutamisele haridusliku ja kultuurilise ning sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonnas.

Programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames viiakse aastatel 2011-2013 ellu 11 tegevust, mille seas on neli uut, ülejäänud aga jätkavad ja arendavad edasi eelmise programmi tegevusi. Programmi kogumaht on 2 458 000 eurot, mille eest peaks saama õpet umbes 1800 ja keeleõppehüvitist 2500 inimest, lisaks nõustamine kutseõppeasutustes, erinevate õppematerjalide välja töötamine ja ühe uuringu teostamine.

Täpsema ülevaate uuringust leiate MISA kodulehelt http://www.meis.ee/uuringud.

Sealt leiate nii uuringu “Keeleõppe arendamise programmide mõju uuring 2013” eesti, vene ja inglise keeles(142 lk) kui ka uuringu kokkuvõtte eesti keeles (16 lk).

Ene Peterson

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liige

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees