ARMASTUSTEEMALINE KIRJANDIVÕISTLUS

 

 

   „Arm tuleb etteaimamatult ja inimesi järsku tabab, ta astub üle sinu läve, sind vaatab – ja sa pole vaba“.

EKTKÕL kuulutas jaanuarikuu lõpus välja omaloomingulise armastusteemalise kirjandivõistluse vene kooli 11. klassi õpilastele. Võistlustöö pidi olema kirjutatud armastuse teemadel. Lugu võis olla väljamõeldud, seotud isikliku kogemusega või kuuluda mõne lähedase inimese elupagasisse. Võistluse eesmärgiks oli tuua välja ja arendada noore põlvkonna mõttemaailma, loovust ja väljendusoskust eesti keeles. Eesmärgiks oli hinnata kirjandi sisukust, isikupärast lähenemist ja ladusat keelekasutust, samuti võimet selgelt ning veenvalt jutustada oma lugu korrektses eesti keeles.

14. veebruariks, sõbra- ja kõigi armunute päevaks, saadetud tööde seast tegi neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Merle Taggu Pärnu Vene gümnaasiumist, Anneli Kustova Kiviõli Vene koolist, Regina Kaplina Aseri keskkoolist ja Jelena Valter Pärnu Vene gümnaasiumist, vaieldamatult üksmeelse otsuse   - I koha saavutas Pärnu Vene gümnaasiumi neiu Margarita Latõševa oma ajalooliste sugemetega looga „Armastada, et elada“. Margarita juhendajaks oli õpetaja Leili Sägi. II koha   saavutas Jõhvi Vene gümnaasiumi õpilane Karina Frolova kirjandiga „Armastus“. Karina juhendajaks oli õpetaja Helvi Simonov. III koht läks Tallinna Mustjõe gümnaasiumi õpilasele Maria Romanjukile, kelle juhendajaks oli õpetaja Henn Rajalo.

Saadetud töödest oli huvitav lugeda, kuidas ja mida mõtlevad tänapäeva noored, enamuses neiud, õnnest ja armastusest:

Armastus on minu jaoks nagu päikesekiir vihmasel päeval. See annab lootust ja soojust. Kui sa armastad, sa oled vaba. Õigemini sinu hing on vaba. Sa saad alustada midagi uut, saad ka ennast arendada. Ja sul on selline jõud, mida varem pole olnud. Armastus annab motivatsiooni ja stiimuli.“… „Armastus on tunne, mida inimene ei saa kontrollida.“… „Elu ilma armastuseta on tühi ja igav.“

Kirjanditest selgus, et paljud noored on oma elus juba tundnud seda kaunist tunnet, mõni alles ootab, aga on ka neid, kes on läbi elanud õnnetu armastuse:

„Vaikus oli väga raske, mu peas oli segadus, pisarad tilkusid, aga ma püüdsin olla rahulik. Kui ta lahkus, puhkesin jälle nutma. Ma ei tundnud maad oma jalge all, üksainuke mõte vasardas peas - mitte kaotada teadvust. Sõbrannad hoidsid mul käest, et ma ei kukuks. Sõitsin koju … Mul algas kuu aja pikkune depressioon … „

Oli tunda ka muret selle üle, et tänapäeva noored suhtuvad armastusse mõtlematult, kergelt ja vastutustundeta:

„Tänapäeval kestavad noorte suhted harva üle aasta, sest paljud ei viitsi enam üksteisele helistada või väljas käia, vaid suhtlevad ainult internetis.“

Kirjandivõistluse võidutöö jäi žüriiliikmetele silma aga kohe, kuna   selle sisu oli erinev teistest. Kirjandi erilisus seisnes armastuse, ajaloolise teema   ja ladusa vestmisoskuse sidumises.

„Oli jaanuar 1943... Püsis kõva külm. Kõndisin mööda hangedevahelist kitsast jalgrada Neeva äärde, et ammutada jääaugust vett plekist teekannu sisse … Taevast liuglesid suured lumehelbed, kogunedes mu ripsmetele. Ma ei näinud mitte midagi lumesaju pärast ja jäin seisma. Käed olid juba ammu muutunud külmast siniseks, jalad tõrkusid edasi minemast … Ma ei suutnud enam näljale ja külmale vastu seista. Jõuetusest vajusin Neeva kaldale ja vaatasin ükskõikselt taevasse, kust langes alla puhasvalge lumehelvestest kardin, mis äratas minus mälestusi. Mälestused – need olid kõik, mis mulle veel jäänud olid.“

Rõõm on tõdeda, et noortel on mõtteid, millest kirjutada ja et eesti keeles kirjutamine ei valmista neile raskusi. Tööd olid sisukad, väljendusrikkad ja emotsionaalsed. Meie, nende keeleõpetajate, tööks oleks neid vaid julgustada aktiivsemalt osa võtma erinevatest  konkurssidest.

Soovime edaspidist kirjanduslikku edu kõikidele osalejatele ja täname aktiivseid liidu liikmeid, kes on võtnud südameasjaks innustada õpilasi looma ja mõtlema eesti keeles.    

Merle Taggu

Pärnu Vene gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja.

 

Copyright © MTÜ Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit 2018