Infotehnoloogia kasutamise võimalused eesti keele õpetamisel

INFOTEHNOLOOGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTI KEELE ÕPETAMISEL

Tiina Kihulane

Meie koolide õpetajad ja õpilased on juba aastaid kurtnud selle üle, et kool on ajast maha jäänud ning õpetamisvõtted, mida koolis kasutatakse, ei ole elulähedased. Oma artikli abil pakun eesti keele kui teise keele õpetajatele võimaluse muuta õppetöö lastele huvitamaks, järgides ühiskonna pidevast tehnologiseerumisest tulenevaid nõudmisi.

Võttes aluseks meeleorganid, mille kaudu tehnilisi õppevahendeid tajutakse, liigitatakse traditsioonilist õppetehnikat järgmiselt:

- auditiivsed (raadio, helikandjad)

- visuaalsed (projitseerimisvahendid)

- audiovisuaalsed (teler, videotehnika)

- interaktiivsed (kompuutertehnika)

Arvuti eeliseks eelnimetatute ees on see, et ta ühendab endas neid kõiki – arvuti abil saab edastada heli, pilti, videot ja samas saab arvuti abil sooritada ka mitmesuguseid ülesandeid.

Järgnevalt vaatlengi arvuti kasutamise erinevaid aspekte – arvuti kui õpitahte ärgitaja, arvuti kui õpetaja abimees tundideks ettevalmistamisel ning õpiülesannete ja teadmiste kontrollimisel, arvuti kui õppetegevuse mitmekesistaja ning internet kui abivahend info hankimisel.

Et arvutist üldse mingisugust kasu oleks, peab ta olema varustatud meile vajalike programmidega. Isiklikult kasutan tekstitöötlusprogrammi Microsoft Word for Windows, mis on üks osa komplektist Microsoft Office for Windows. Selle programmiga olen koostanud tekst, teinud tabeleid, jooniseid, graafikuid ja ka kõike muud, mida on igapäevases töös vaja läinud. (Edaspidi toon kõik tekstitöötlusnäited Word 2000 järgi.)

Koostöö arvutiõpetajaga

Kui eesti keele õpetaja on otsustanud oma töös hakata kasutama arvutit ja internetti, siis järgmiseks loogiliseks sammuks on tihe koostöö arvutiõpetajate ja kooli infojuhiga. Selle eesmärgiks peaks olema eelkõige vajaminevate programmide hankimine (infojuhi kompetents). Praegu on koolidesse laiali saadetud tekstitöötlusprogrammid, “Väike eesti kirjanduslugu” ning APSTest. Loodetavasti saavad kõik koolid peagi ka programmide ERNI ning InterEstica omanikeks. Kasuks tuleks ka mõni Eesti kunsti- ning muusikaelu, aga ka loodust tutvustav programm.

Õpilaste piisava arvutioskuse tagamiseks peaksid mõlema aine õpetajad oma tööplaanid läbi arutama. Oluline on, et mingi ülesande sooritamiseks vajaminevad arvutialased oskused oleksid eelnevalt omandatud informaatika tundides ja keeleoskused eesti keele tundides. Näiteks enne esimese eesti keele ülesande sooritamist arvuti abil peaksid õpilased teadma, et erinevates keeltes teksti sisestamiseks tuleb klaviatuuriseaded ümber häälestada teisele keelele ja kuidas seda teha, samuti peaksid nad teadma, mis on “hiir”, “klõpsa”, “menüüriba”. Kõik muud oskused tulenevad juba konkreetsetest ülesannetest.

Arvuti kui õpitahte ärgitaja

Uurinud oma õpilaste arvutikasutamise aktiivsust, võin öelda, et praegu kasutavad neist arvutit õppimiseks kõik, 5 aastat tagasi oli see protsent nullilähedane - see on tulenenud peamiselt informaatika–õpingute alustamisest juba 8. klassis.. Olles ise juba üle viie aasta aktiivne arvutikasutaja, otsustasin sellel õppeaastal hakata süstemaatiliselt arvuti ja interneti võimalusi kasutama ka õppetöös. Selgus, et asjast on huvitatud pea kõik õpilased (nii heade kui nõrkade õpitulemustega, nii poisid kui tüdrukud) ning õpitulemused arvutikabinetis läbiviidud tundides on paremad. Õpitulemustest aga veel niipalju, et raskem oli tööd edukalt sooritada neil õpilastel, kes olid tavatundideks valmistumisel harjunud “tuupima”.

Peab ka kindlasti nimetama, et need õpilased, kes tihti põhjuseta tundidest puudusid, ilmusid arvutitundi hea meelega ja puudumiste protsent ka teist tüüpi eesti keele tundidest langes tunduvalt.

Õpilaste arvates võiks arvuti abil:

- kontrollida teadmisi ja oskusi iseseisvalt või õpetaja poolt,

- õppida uut osa,

- tunnis vastata,

- õpetaja pakkuda lisamaterjali nii teistest kiiremini edasijõudnutele kui ka mahajääjatele.

-

Arvuti kui õpetaja abimees

Arvuti saab õpetajat abistada väga mitmel moel – tundideks ettevalmistamisel, tundide läbiviimisel, teadmiste kontrollimisel, koduülesannete mitmekesistamisel, õpitulemuste analüüsimisel, lisa-, jaot- ja näitvara säilitamisel jne, jne. Kui palju õpetaja töö lihtsustub arvuti kasutuselevõtmisega, sõltub iga õpetaja käsutuses olevatest programmidest ja arvutioskusest.

Võrreldes tavalise õpetaja-õpik süsteemiga on arvutitel mitmeid eeliseid:

- arvuti kasutamine toimub tavaliselt iseseisvalt, seega määrab iga õppija ise talle sobiva kasutusaja, töötempo ja edenemiskiiruse

- paljusid teemasid on arvutis loomulikum esitada kui näiteks raamatus, kuna ei ole enam nähtav järjestikune, lineaarne esitusviis, sest arvutis võivad eri teemade vahelised seosed moodustada keeruka süsteemi.

- raamat on täiesti staatiline ja esitab vaid passiivselt teksti ja pilte, kuid arvutis saab esitatava materjali “panna elama”, sest peale staatilise teksti ja pildi saab kasutada mitmeid muid informatsiooni edastamise viise: häält, animatsiooni, interaktsiooni.

- arvuti võib välgukiirusel esitada vajaliku info, mida raamatust peab mitmest kohast otsima.

Tundideks valmistumine

Tundideks valmistumine algab ju tegelikult õppeaasta algul tööplaanide tegemisega. Iga praktiseeriv õpetaja teab, et väga mitmesugustel põhjustel tuleb kooliaasta jooksul tööplaane mitmel korral korrigeerida. Arvutil koostatud ja säilitatud tööplaani saab korrektuure teha koos märkmetega, mis on kasulikud edaspidiste tööplaanide koostamisel. (Seda saab teha nii: märgista kommenteeritav sõna, vali ülemisest menüüribast Insert – Comment, kirjuta kommentaar) Need märkmed on näha ainult arvutiekraanil ja sedagi vaid juhul, kui me need avame, väljatrükilt nad puuduvad.

Tunnikonspektidesse saab kommentaaridega märkida ka selle, keda me tahame küsida, millistele aspektidele iga õpilase puhul erilist tähelepanu pöörata jne. Samuti saab arvutis koostatud hinnetetabelisse kanda iga hinde koos kommentaariga.

Tunnikonspekte tehes saab igale kasutatavale ja meie arvutis salvestatud või internetis paiknevale infoüksusele (tekst, pilt vmt) teha viite (märgista sõna/väljend, millest saab viide ning vali ülemisest menüüribast insert – hyperlink – browse for file – vali õige fail – OK – OK). Sellise viite olemasolu korral tunnikonspektis on võimalik viitele klõpsates avada viidatav materjal.

Internetiühenduse abil saab õpetaja leida kõige erinevamat materjali, salvestada seda oma arvutisse ning kasutada õppetöös. Hea tava kohaselt on pedagoogiliseks mittetulutoovaks tegevuseks kõikide materjalide kasutamine tasuta lubatud, nõutav on vaid viide autorile ja allikale (internetiaadress ning kuupäev, mil materjal internetist kopeeriti). Kui aga internetileheküljel on märge, mis nõuab autokaitse nõusolekut, tuleb seda aktsepteerida.

Tundide läbiviimine

Hetkel saab tundide ajal kasutada arvutit eesti keele õppeks vaid väga vähestes koolides ning kuna nendegi koolide õpetajad pole saanud spetsiaalset arvuti abil võõrkeele õpetamise metoodikat ja võtteid käsitlevat koolitust, on praegu arvuti kasutamise rohkus ning efektiivsus sõltuv iga õpetaja oskustest.

Kõigepealt vaatlen juhtu, mil arvuti on ainult õpetajal. Lihtsustamaks meelespidamist, peaks õpetaja kandma arvutis olemasolevasse hinnetetabelisse tunni jooksul saadud hinded koos kommentaaridega, samuti saab tunni läbiviimisel üles kerkinud kitsaskohtade ja üle ootuste lihtsalt omandatu kohta teha märkmeid tunnikonspekti. See lihtsustab hilisemat tunni analüüsimist.

Kui õpetaja käsutuses on mõni presentatsiooni/esitlusprogramm (näiteks Microsoft PowerPoint), siis saab kogu tunni läbiviimisel vajaminev näit-, heli- ja lisamaterjal olla programmis ettevalmistatud (st järjestatud). Kasutades septsiaalseid abivahendeid, saab arvutit kasutada nii, nagu me oleme harjunud kasutama grafoprojektorit, heli- ja videoaparatuuri.

Tunni läbiviimisel on arvutitest loomulikult rohkem abi, kui ka kõik õpilased saavad töötada arvutitega. Eesti keele kui võõrkeele õpetamise seisukohast lähtuvalt saame kasutada arvutit:

· teksti koostamisel ja vormistamisel :

- pikemad kirjutised, kus õpetaja rolliks jääb lause- ja tekstiehituse kontrollimine, sest arvuti osutab juba grammatika- ja ortograafiavigadele;

- pikemad või lühemad kirjutised, mille eesmärgiks ei ole grammatiliste või ortograafiliste teadmiste kontrollimine;

- erinevate dokumentide koostamine ja vormistamine (see on tingimata vajalik, sest eesti ja vene keeles vormistatakse ametlikke tekste erinevalt ning juba praegu nõutakse kõikjal dokumente ka eraisikutelt arvutitrükis,');

- seina- ja laualehed;

- teaduslikku laadi tööd ning referaadid (kõik ülikoolid aktsepteerivad vaid trükikirjas esitatud töid,');

· tõlketööde tegemisel

- vanemas kooliastmes on meie kui eesti keele õpetajate ülesandeks muu hulgas ka õpilaste ettevalmistamine ülikoolides õppimisel ettetulevaga valmisolekuks. Oma kogemustele toetudes võin kinnitada, et pikemate või terminiterohkete tekstide tõlkimisel võib tekkida suuri probleeme. Samas on see ka heaks võimaluseks õppida kasutama tõlkeprogramme;

· praeguste töövihikute asemel

- kõik praegustes töövihikutes olemasolevad harjutused on võimalik programmeerida APSTesti abil

Eesti keele kui Eesti ühiskonda integreerumisprotsessi ühe osa seisukohast saab eesti keele õpetaja arvutit kasutada näiteks:

· eesti kirjanduse tutvustamisel

- selleks sobib suurepäraselt eesti õppekeelega koolidele mõeldud programm “M. Hennoste Väike eesti kirjanduslugu 9. klassile” (sisu poolest erineb veidi õpikust). Programmi vasakpoolsest menüüribast avanevad ülevaated Eesti kirjandusloost sajandite kaupa, iga sajandi alt avanevad portreed sel sajandil tegutsenud kirjanikest. Programmi ülemisest menüüribast avanevad iga kirjaniku kohta leheküljed biograafia, kirjanduslugu, bibliograafia, tekstid, apokriiva, autograaf, helinäide, test. Lisaks sellele on olemas ka otsimootor ning mõistete seletused.

- Kirjandustundide abimaterjalina võib kasutada õppeprogrammi ERNI – Eesti kirjanduslugu tekstides 1924-25. ERNI on interaktiivne kultuurilooline ruum, kultuurilooline arhiiv, arhiivraamatukogu, digitaalne kriitika antoloogia, kirjandus kriitiku pilguga ja rikkalik foto- ja kunstigalerii. ERNI on vabalt kättesaadav järgmiselt internetiaadressilt: http://www.utlib.ee/~ylo/erni/erni.html

· eesti kultuuriloo tutvustamisel

- InterEstica on Eesti Tiigrihüppe sihtasutuse tellimusel valminud CD, mis tutvustab ca 1500 tekstifakti, 900 pildi ja 150 heliklipi abil viitkümmet eesti kirjanikku, kunstnikku, poliitikut, teadlast ja sportlast. Seda saab kasutada nii eesti kultuuritegelaste uurimiseks (uuri-režiim) kui ka arvutimänguna, kus tegelast iseloomustavate vihjete põhjal peab ära arvama tegelase nime. InterEstica kohta võib lugeda venekeelset Loone Otsa artiklit aadressil http://www.ise.ee/telemaatika98/vkogumik98/ots.htm , demo-variandi leiate aadressilt http://www.ttu.ee/users/jaak/estica.htm (ülespandud Jaak Henno poolt)

Arvutil valmivatest töödest pakuvad õpetajad ise välja eelkõige loomingulist lähenemist nõudvaid:

- kodulooliste uurimuste ja ülevaadete kirjutamist (nõuab ka tööd raamatukogus),

- luule- ja jutukogumike koostamist (nõuab enne arvutil vormistamist eeltööd),

- mitmesuguste seina-, laua-, ajalehtede koostamist.

Teadmiste kontrollimine

Teadmisi saab kontrollida arvuti abil mitmeti. Spetsiaalselt teadmiste kontrollimise hõlbustamiseks on loodud programmipakett APSTest, mis koosneb ülesannete ja testide koostamise programmist (APSAssist), õpilasprogrammist (APSPupil) ja õpetajaprogrammist (APSTeach).

APSTesti abil on võimalik koostada väga erineva pikkusega ning eri tüüpi ülesandeid:

- õige-vale testid,

- mitmikvalik testid,

- vastavusse seadmist nõudvad testid,

- liikide määramist nõudvad testid,

- arvulist vastust nõudvad testid,

- õigete variantide märkimist nõudvad testid,

- tekstilist lühivastust nõudvad testid,

- mittekontrollitavate tekstvastustega testid.

Õpetaja tööd lihtsustab programm tunduvalt – ära jääb tööde lugemise ja vigade märkimise vaev, sest seda teeb arvuti ise (v.a mittekontrollitavate tekstvastustega testid). Õpetaja peab vaid fikseerima tulemuse. Ainsaks probleemiks on see, et programm ei luba töid diferentseerida – näiteks kõik 8-ndate klasside õpilased on õpilasnimistus määratletud kui 8. klass (ka paralleelklasside märkimise võimalus puudub). Loodan siiski, et uuemates programmivariantides see probleem leiab lahenduse.

Õpilastele meeldib arvutiteste sooritada, sest:

- meetod on meeldivaks vahelduseks,

- hindamine on objektiivsem,

- tagasiside on vahetu,

- kasutamine on mugavam,

- kontroll toimub just siis, kui oled selleks kõige rohkem valmis,

- arvutiga kahekesi olles on parem süveneda.

Testide puuduseks arvati, et küsimuste tüübid võiksid olla mitmekesisemad.

Tekstitöötlus

- pikemate tööde ja seina- ning laualehtede tegemisel aitab arvuti parandada vigu (vigane sõna on allajoonitud, parema hiireklõpsuga avaneb dialoogikast, milles pakutakse ortograafia poolest sobivamaid vorme)

- arvuti aitab teksti paremini vormistada (sund-ääred, reguleeritav reavahe jne)

- oluliselt paraneb väga ebakorrektse käekirjaga õpilaste teksti väljanägemine (saab valida erinevate kirjastiilide vahel)

· näpunäiteid teksti kirjutamiseks

§ ära muuda arvuti poolt pakutavaid normaal-äärealasid

§ vali kirjastiiliks Arial või Times New Roman (Font)

§ vali kirja suuruseks 12 (Font size)

§ vali reavaheks 1,5 (Format – Paragraph – Line spacing)

§ jooni oma töö mõlemapoolselt (Justify)

§ kasuta üla- ja/või alaserva (header, footer), kuhu kirjutad töö ja enda andmed – nii tagad selle info olemasolu igal esitataval lehel

§ pööra tähelepanu järgmisele:

· koma ette tühikut ei jäeta, koma järele jäetakse tühik

· enne märki “sulud lahti” on tühik, pärast mitte

· enne märki “sulud kinni” ei ole tühikut, pärast on

· enne lauselõpumärke ei jäeta tühikut, pärast lauselõpumärke on tühik

· sidekriipsu ette ja järel ei jäeta tühikut

· mõttekriipsu ette ja järel jäetakse tühik (programm muudab siis kriipsu automaatselt pikemaks)

· lõik algab taandreaga (tabulaatori üks aste)

· suurema mõttehüppe korral võib jätta ühe rea vahele tühjana

· kui loetelu esitatakse tulbas, peavad kõik üksused olema numereeritud või märgitud (bullets and numbering)

· tulbas esitatud loetelu iga üksuse lõpus on koma, kui üksused on sisu poolest tihedalt seotud

· tulbas esitatud loetelu iga üksuse lõpus on semikoolon, kui üksused on sisu poolest kaugelt seotud

· tulbas esitatud loetelu üksuste lõpus pole kirjavahemärki, kui üksused on sisu poolest iseseisvad

·

Ülesannete mitmekesistamine arvuti abil

· Koduülesandeid saab õpetaja paluda sooritada arvuti abil ainult juhul, kui ta suudab garanteerida, et kõikidele õpilastele on ülesande sooritamiseks ettenähtud aja jooksul tagatud võimalus töötada arvutiga. See jälle omakorda eeldab, et arvuti abil koduülesannete sooritamiseks peab õpilasel olema rohkem aega kui üks õhtu. On hea, kui nendest ülesannetest on teadlikud ka sama klassi arvutiõpetaja ning kooli infojuht. Sellisel juhul on võimalik leida kompromisslahendusi – näiteks mõlema aine tööplaanide ning tunnijaotuskavade kooskõlastamine, arvutite vabakasutusaegade määramine vmt. Ise olen leidnud oma kooli arvutiõpetajatega väga hea kontakti ning koduülesannete jaoks on informaatikatunni lõpus vajaduse korral jäetud õpilastele 10-15 minutit aega.

· harjutuste sooritamine arvuti abil on oluline eelkõige neile õpilastele, kel uute teadmiste aktiivseks omandamiseks kulub rohkem aega ning kes soovivad üht ja sedasama ülesannet sooritada mitu korda (väga halva keeleoskuse ning ka logopeediliste häiretega õpilased, samuti kerge vaimupuudega õpilased)

· info leidmine võib olla väga mitmesugune: info leidmine internetist, info leidmine mõnest (õppe)programmist; erinevates keeltes sama asja kohta info leidmine; erinevaks otstarbeks info leidmine; info leidmine individuaal-, paaris- või rühmatööna jne.

Milliseid ülesandeid saab sooritada arvuti abil klassi- või kodutöödena, vaatlen järgnevas 8. klassi (Reisisellid) baasil.

Valik arvuti abil sooritatavaid ülesandeid

Järgnevad näited on pärit 8. klasside programmist.

· Reisikuulutused : info leidmine internetist – millised turismifirmad pakuvad Eesti-siseseid reise, lühike info nende reiside aja, pikkuse, marsruudi ja muu olulise kohta

· Reisimarsruut : töö programmiga Regio Atlas – kasutades kaardiprogrammis pakutavat infot, tee lühike kokkuvõte marsruudile Kohtla-Järve-Mustvee-Alatskivi-Võru jäävatest huvipakkuvatest paikadest (nimetatud programm näitab tingmärkide abil ära kultuuri, ajaloo, kirjanduse jmt seisukohalt olulised kohad, klõpsates tingmärgile avaneb dialoogikast, milles on ära toodud täpsem info antud paiga kohta)

· Kadriorg, Peipsi järv, Alatskivi, Pärnu, Võru : tean - tahan teada - sain teada (edaspidi TTS) tabeli teises osas esitatud küsimustele vastuste leidmine internetist

· “Russalka”: infootsing rollimängu käigus (olen turist x riigist ja otsin teavet “Russalka” kohta), ülesandeks oli leida info nii eesti keeles kui ka “turisti” emakeeles

· Hotellis : leidke internetist meie rühmale sobiv ööbimiskoht ning tutvustage seda paika klassile (asukoht, majutuskoha tüüp, hinnakiri, lisateenused, soodustused jne)

· Anton Hansen Tammsaare, Juhan Liiv, Oskar Luts, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lydia Koidula: töö programmiga “Väike eesti kirjanduslugu”. Õpilastele on jaotatud töölehed, mille täitmiseks nad peavad leidma programmist infot.

· “Kalevipoeg”: millist infot pakub eepose kohta internet (leia originaalkujul tekst, ümberjutustus, illustratsioon, kriitika, tõlgendus jne). Leitud materjali asukoht tuleb õpilasel fikseerida ning saata e-posti vahendusel õpetajale (koos seletusega, mida kuskilt leida võib)

· perekond Raud : Eestis on tuntud väga mitu Rauda. Leia interneti vahendusel võimalikult palju kuulsaid Raudasid, nimeta, mille poolest nad tuntud on. (Kristjan, Paul, Eno, Mart, Mihkel jne)

· Mida Pärnus/Tartus vaadata ?: töö programmiga Regio Atlas (millised on Pärnu/Tartu huviväärsused)

· Teatris : viktoriin Eesti teatrite kohta, kusjuures iga vastuse juurde on vaja kirjutada ka internetiaadress, kust see vastus pärit on

· Kalendripühad : Kasutades vastavaid internetilehekülgi saada õpetajale e-postkaart, mille teksti oled valinud pakutavate hulgast (tekst ja pilt peavad olema teemakohased, sobima eetilisest ja esteetilistest vaatenurgast)

· Aastalõputöö : tee referaat mõnest Eesti paigast ning vormista oma töö arvutil (õpi kasutama sisukorra tegemise võimalusi (Index and Tables – Tables of Contents), teksti erinevaid tähtsusjärke (Style) ja muud teksti vormistamise seisukohalt olulist)

Internet eesti keele õpetaja käsutuses

· KeeleWeb (http://ee.www.ee/ )on 1997 aasta suvel alustatud koostööprojekt, mille eesmärgiks on ühendada ühtsesse keskkonda:

- eesti keele sõnastikke (õigekeelsus-, fraseoloogiasõnaraamat, TEA Võõrsõnastik, antonüümi-, sünonüümi-, sagedus-, slängi-, murde- ja arvutikasutaja sõnastik Inglise-eesti-inglise sõnastik, viide oskussõnastikele võrgus),

- tekstikorpusi (Eesti kirjakeele korpus, Wana kirjakeele korpus, EKI tekstikorpus)

- teatmeteoseid (Tesaurus, ENEKE, Infotehnoloogia terministandard 2382, kohanimed, isikunimed, arvud eesti keeles, eesti keele käsiraamat),

- keeletarkvara (morfoloogiline analüüs, morfoloogiline süntees, poolitus, õigekirja analüüs, keeletehnoloogiad, eesti tähestik)

- eesti keelega seotud asutusi ja üksusi (Eesti Keele Instituut, Filosoft) ning

- eesti keele omapära arvestavaid tekstide otsingusüsteeme.

· MIKSIKE (http://www.miksike.ee/ (eestikeelne) ja http://www.miksike.net/ (venekeelne))

Eestis on käivitunud õpisüsteem MIKSIKE, mille põhiline tööskeem on järgmine:

- õpetaja kasutada on elektroonilised töölehed (e-lehed)

- õpetaja kasutada on lisamaterjalid Internetist

- õpetaja ja õpilase koostöös toimub info selektsioon

- õpilastest saavad info kriitilised kasutajad.

MIKSIKEse kodulehelt võib leida õppekava ning õppekavale vastavalt põhilehed ning lisalehed. Materjale pakutakse ka teemade kaupa. Kontrolltöid saab ainult õpetaja, kes on kontakteerunud MIKSIKEsega ning saanud parooli. Enesekontrolliks on õpilastele välja pandud nn moodne kordamine. Eraldi lisamaterjali pakutakse tähtpäevade kohta. Õppematerjale saab ka tellida. MIKSIKEse kodulehelt avanevad viited mitmetele eesti keelega seonduvatele lehekülgedele.

· ÕPETAJATE VÕRGUVÄRAV (http://www.opetaja.ee/ )

Õpetajate portaal: uudised, artiklid, õppematerjalid, koolitarkvara, kursused, foorumid, viited, ainesektsioonid.

· KOOLIABI (http://www.kooliabi.ee/ )

Õpilaste portaal: referaadid, esseed, kirjandid, uurimustööd jne.

· Otsimootorid WWW (http://www.ee/) ja NETI (http://www.neti.ee/) jne

· Uudisteportaalid Delfi (http://www.delfi.ee/) ja Everyday (http://www.ee.everyday.com/) jne

Kõik, millest eelnevalt kirjutatud, on enamusele eesti keele õpetajatest uus ning seepärast ehk ei julgegi igaüks hakata kasutama arvutit ja internetti õppetöös, kuid loodan, et ajapikku muutuvad ka sellised õpetamisvõtted kõigile eesti keele õpetajatele omasteks

Copyright © MTÜ Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit 2018