tagasiside
innove
tagasiside

RIIGIKEELEÕPETAJATEST JA NENDE TÖÖST

Auli Udde

Pikka iga, head tervist

ja palju päikest neile,

kes julgevad uskuda võimatut!

(T. Kallas)

Kes on riigikeeleõpetajad?

Need on õpetajad, kellele omistati riigikeeleõpetaja staatus vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nõuetele (VV määrus nr 56 17. märts 1998).

Riigikeeleõpetaja staatust võis taotleda kõrgharidusega õpetaja, kes

· on saanud filoloogilise (eesti keel) ja pedagoogilise ettevalmistuse;

· valdab eesti keele kui võõrkeele ja kui teise keele õpetamise metoodikaid;

· omab atesteerimise tulemuse põhjal omistatud pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku;

· on õpetanud eesti keelt mitte-eestlastele vähemalt kolm aastat;

· on osalenud ainesektsioonide või ainenõukogude töös või on osalenud õpikute, töövihikute või muude õppematerjalide koostamisel.

Riigikeeleõpetajatena töötada soovivad eesti keele kui teise keele õpetajad kandideerisid igal aastal uuesti. Riigikeeleõpetajana alustas kolm aastat tagasi 21 eesti keele kui teise keele õpetajat, 2001. a töötas riigikeeleõpetajatena 14 õpetajat. Neist 2 töötas Narvas, 1 Sillamäel, 5 Tallinnas, 2 Harjumaal, 2 Tartus, 1 Valgas, 1 Lääne-Virus. Neljateistkümnest riigikeeleõpetajast töötas kaks õpetajat Tallinna ja Narva kutseõppeasutuses. Riigikeeleõpetajad lõpetasid oma töö 31. augustil 2001.

Igal riigikeeleõpetajal oli tegevuspiirkond, mille moodustasid üldjuhul neli vene õppekeelega üldhariduskooli. Näiteks olid Valga ja Sillamäe riigikeeleõpetaja kureerida kõik Valga ja Sillamäe vene õppekeelega üldhariduskoolid, kahel Harjumaa riigikeeleõpetajal Harjumaa vene õppekeelega üldhariduskoolid, Tallinna kolme riigikeeleõpetajate tegevuspiirkond oli aga Lasnamäe linnaosa. Kutseõppeasutustes töötavate riigikeeleõpetajate teeninduspiirkond oli mõnevõrra laiem, nendel oli ülevaade Tallinna ja Ida-Viru kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele õpetajate ja õpetuse tasemest.

Mida riigikeeleõpetajad tegid?

Riigikeeleõpetaja peamised tegevusvaldkonnad olid eesti keele ja eesti keeles õpetamise probleemide käsitlemine oma koolis ja tegevuspiirkonnas, kultuurilugu tutvustav tegevus, kodanikunädala ja keelepäeva tähistamine oma tegevuspiirkonnas, õpetajate metoodiline täienduskoolitus, koostöö ja infovahetuse korraldamine haridusministeeriumi, haridusosakondade, kooli, ainesektsioonide ja õpetajate vahel eesti keele ja eestikeelse õpetamise valdkondades. Lisaks andsid riigikeeleõpetajad nädalas ka kuni kümme eesti keele õppetundi.

Täpsemad riigikeeleõpetajate tööülesanded olid järgmised:

I. Tegevustingimuste kujundamine järgnevaks aastaks

· täiendava eesti keele, kultuuri, ajalugu, geograafiat jm valdkondi käsitleva kirjanduse ja audio-visuaalsete vahendite soetamine eesti keele kabinetti;

II. Eesti keele ja eestikeelne õpetus oma teeninduspiirkonnas ja oma koolis

· eesti keele ja/või eestikeelsete näidistundide andmine, tundide analüüsimine koos teiste õpetajatega,

· teeninduspiirkonna eesti keele kui teise keele õpetajate tundide külastamine ja analüüsimine,

· eesti keele tunni hindamisskeemide väljatöötamine,

· eestikeelseks aineõpetuseks soovituste väljatöötamine,

· regulaarsed individuaalsed ja rühmakonsultatsioonid eesti keele kui teise keele õpetajatele,

· eesti keele õpetamise meetodite ja uute ainealaste õppematerjalide tutvustamine,

· uute õppematerjalide käsikirjade retsenseerimine,

· metoodiliste juhendmaterjalide koostamine,

· teeninduspiirkonna koolide juhtkondade ja õpetajate nõustamine eesti keele kui õppeaine õpetamise ja eesti keele kasutamise parandamiseks (koostöös haridusosakonnaga)

· eestikeelseid õppimisvõimalusi, eesti keele õppimise võimalusi puudutava teabe edastamine õpilastele ja lastevanematele,

III. Eesti keele kui teise keele eksamitega seotud tegevus

· eksameid puudutava teabe edastamine koolijuhtidele ja teistele eesti keele õpetajatele,

· osalemine hindamisseminaridel,

· eksamitööde parandamine ja hindamine,

· eesti keele õppimisega seonduvate päevaprobleemide selgitamine õpetajatele ja lastevanematele,

IV. Kultuurilugu tutvustav tegevus oma koolis ja teeninduspiirkonnas

· kodanikupäeva ja keelepäeva tähistamise ürituste läbiviimine,

· näituste, õppematkade, kohtumiste, ekskursioonide jm ürituste korraldamine Eesti riigi jaoks oluliste sündmuste, paikade, allikmaterjalide, isikute tutvustamiseks,

V. Eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituse alane tegevus oma koolis ja tegevuspiirkonnas

· täienduskoolitusesse puutuva teabe vahendamine,

· eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituse vajaduse väljaselgitamine ankeetide, küsitluste alusel,

· oma pädevuse piires eesti keele kui teise keele õpetajate täiendkoolitamine

VI. Koostöö korraldamine ja infovahetuse tagamine eesti keele kui teise keele õppe ja eestikeelse õppe valdkonnas - HM, HO, kooli, ainesektsioonide ja õpetajate vahel

· õpetajatevahelise koostöö organiseerimine oma teeninduspiirkonnas,

· koostöö juhtivõpetajate ja eesti keele kui teise keele ainenõukogu liikmetega,

· oma tegevustest aruannete esitamine haridusosakonnale ja haridusministeeriumile

Missugused on riigikeeleõpetajate töötulemused?

Kolme aastaga on riigikeeleõpetajad

· saanud oma teeninduspiirkonnas tuntuks, tema käest käiakse nõu ja selgitusi saamas;

· koondanud eesti keele kabinetti vajalikud töövahendid ja uuema eesti keele õppekirjanduse, k.a keelekäsiraamatud ja teatmeteosed.

· täiendanud kooli raamatukogu rohkem kui 40 uue teosega.

· viinud oma teeninduspiirkonna õpetajad kurssi eesti keele kui teise keele uuemate õppemeetodite ja õppekirjandusega ning õpetajad teavad, kust sellekohast teavet saada;

· moodustanud eesti keele kui teise keele õpetajate piirkondliku ainesektsiooni;

· täiendanud end täiskasvanute koolitamise ja eesti keele kui teise keele õppemeetodite alal;

· kirjutanud eesti keele kui teise keele õpetamise metoodilisi artikleid, koostanud õppematerjale;

· loonud teabepanga oma teeninduspiirkonna õpetajate täiendkoolitusvajadustest ja korraldanud oma pädevuse piires õpetajate täiendkoolitust;

· korraldanud kodanikunädala ja keelepäeva üritusi, mis nüüdseks on traditsiooniks saanud ning jätkuvad ka järgnevatel aastatel.

Riigikeeleõpetajaid võiks nimetada oma piirkonna majakateks, kes on hea seisnud eesti keele õpetamise arengu eest, sillutanud paljude õpilaste ja õpetajate teed eesti kultuuri ja kirjanduse juurde ning suunanud noorte kodanikuteadvuse kujunemist.

Kellele omistati riigikeeleõpetaja staatus?

Riigikeeleõpetajastaatus omistati kolme aasta jooksul järgmistele õpetajatele:

1. Mai Anderson, Tallinna Ehte Humanitaargümnaasium

2. Izabella Riitsaar, Tallinna Mahtra Gümnaasium,

3. Uuve Ensling, Tallinna Tööstushariduskeskus,

4. Natalja Mjalitsina, Tallinna Läänemere Gümnaasium,

5. Lya Pullerits, Tallinna Tõnismäe Reaalkool,

6. Christi Sepp, Tallinna Paekaare Gümnaasium

7. Irene Käosaar, Keelekümbluskeskus,

8. Diana Joassoone, Annelinna Gümnaasium,

9. Anne Luts, Annelinna Gümnaasium,

10. Inguna Joandi, Pähklimäe Gümnaasium,

11. Edith Johanson, Narva Kutseõppekeskus,

12. Urve Aja, Narva Linnavalitsus,

13. Moonika Laht, Narva Vanalinna Kool

14. Liivi Kask, Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium,

15. Eva Õim, Sillamäe Kannuka Kool,

16. Asta Martõnjak, Paldiski Vene Gümnaasium,

17. Urve Karring, Keila Vene Gümnaasium,

18. Mare Lilleorg, Maardu Põhikool,

19. Dina Kivi, Rakvere Vene Gümnaasium,

20. Sirje Speek, Valga Kaugõppegümnaasium,

21. Valli Kuusing, Võru Vene Gümnaasium,

22. Marianne Tarelkina, Mustvee 2. Keskkool,

23. Mihhail Stalnuhhin, Riigikogu kultuurikomisjon,

Kolm aastat töötasid riigikeeleõpetajatena järgmised õpetajad:

1. Mai Anderson, Tallinna Ehte Humanitaargümnaasium

2. Izabella Riitsaar, Tallinna Mahtra Gümnaasium,

3. Uuve Ensling, Tallinna Tööstushariduskeskus,

4. Lya Pullerits, Tallinna Tõnismäe Reaalkool,

5. Christi Sepp, Tallinna Paekaare Gümnaasium

6. Diana Joassoone, Annelinna Gümnaasium,

7. Anne Luts, Annelinna Gümnaasium,

8. Inguna Joandi, Pähklimäe Gümnaasium,

9. Edith Johanson, Narva Kutseõppekeskus,

10. Eva Õim, Sillamäe Kannuka Kool,

11. Asta Martõnjak, Paldiski Vene Gümnaasium,

12. Urve Karring, Keila Vene Gümnaasium,

13. Dina Kivi, Rakvere Vene Gümnaasium,

14. Sirje Speek, Valga Kaugõppegümnaasium,