tagasiside
innove
tagasiside

KOKKUVÕTE SILLAMÄE LINNA RIIGIKEELEÕPETAJA TEGEVUSEST

Eva Õim

Sillamäe linnas töötab riigikeeleõpetaja alates 1999.aasta augustist. Kahe aasta jooksul on nii mõndagi huvitavat ja kasulikku ära tehtud selle linna eesti keele õpetajate , õpilaste ja linnakodanike heaks. Sillamäe Kannuka Kooli on loodud täiesti tänapäevanõuetele vastav riigikeelekabinet, mis on muutunud nii keeleõppe- kui ka kultuurikeskuseks ning erinevate seminaride läbiviimise kohaks.

Sillamäe riigikeeleõpetaja teeninduspiirkonda kuulub 3 vene õppekeelega üldhariduslikku kooli, 5 vene lasteaeda ja kutsekeskkool. Koostöö toimub 38 eesti keele õpetajaga. Kõik õpetajad, kellel ei ole vastavat haridust, on suunatud õppima TPÜ-sse või Narva Kolledžisse.

Kuna eesti keele õpetajad ei ole sünnipärased eesti keele ja kultuuri kandjad, korraldasin ma oma kahe tegevusaasta jooksul linna eesti keele õpetajatele pidevalt täienduskoolitust ja metoodilisi õppepäevi erinevates Eestimaa koolides.

Minu piirkonna eesti keele õpetajad on saanud teadmisi, oskusi ja kogemusi juurde erinevate TÜ ja TPÜ õppejõudude käest (A. Järv, I. Külmoja, T. Õunapuu, G. Ponamarjova, M. Velsker, L. Pild, E. Vääri, M. Ehala, M. Rannut, E. Sõrmus, J. Õispuu, T. Päeva ) ning eesti kultuuritegelastega ( S. Golomb, P. Raudkivi, J. Kronberg, R. Põder, A. Liivak, A. Õim, P. Norvik, A. Alavainu, O. Bunder, N. Gerjak jpt ) kohtumine on rikastanud nende eesti kultuuriloolisi teadmisi. Mina omalt poolt olen aidanud õpetajaid metoodiliste õppematerjalidega ja praktiliste kogemuste jagamisega, mis on samuti tegevõpetajale igati kasulik.

Toon näiteks mõned huvitavad toimunud täienduskoolituse teemad:

Õpioskused – edasijõudmise alus

Keelemängud tundides

Lugemise psühholoogia

Näitlikustamise efektid eesti keele tundides

Kontrolltestide koostamine ja teadmiste kontroll

Keeleõpe läbi nalja

Kirjandustestidest gümnaasiumi õpilastele

20.sajandi eesti luulest

Huvitavaid ülesandeid loovtööks

Kirjanduse õpetamine kirjaniku vaatevinklist

Töö lünktekstidega

Keelekümblus ja varane eesti keel

Kommunikatiivne keeleõpe

Eesti keel võõrkeelena põhjamaades

Jõulud Eestis ja Venemaal

Hindamine tunnis. Protsesskirja kirjutamine

Metoodilised õppepäevad-ekskursioonid Haapsalu Vene Gümnaasiumi, Aseri Keskkooli, Kadila Algkooli, Rakvere Vene Gümnaasiumi, Rakvere Pedagoogikakooli ja Tartu Linna Keskraamatukokku ja Rakvere Keskraamatukokku on aidanud õpetajatel oma teadmisi ja oskusi täiendada ning hiljem õpitut ja nähtut oma töös ära kasutada.

Tänu Rakvere Keskraamatukogule on täienenud kooliraamatukogu fond eestikeelse ilukirjanduse ja vene klassikute eestikeelsete väljaannetega.

Tartu Linna Keskraamatukogu töötajate loengud eesti lastekirjandusest, rahvakalendri tähtpäevadest ning raamatunäituse korraldamine “Edgar Valter – 70” ja raamatuaasta üritus – näitus – “Eesti raamat läbi aegade on aidanud nii õpilastel kui ka õpetajatel avastada enda jaoks eestikeelse kirjanduse.

Edukas oli TPÜ raamatukogunduse kursus (48 tundi) Ida-Virumaa raamatukogutöötajatele (20). Kursuse läbijad said TPÜ infokeskuse tunnistuse. Nüüd on ka kooliraamatukogu töötajad oma teadmisi täiendanud ja võivad julgelt teha uuendusi kooliraamatukogu töös.

Koostöö kirjastuste Avita, Koolibri, ja Jaak Sarapuu aitavad eesti keele õpetajatel kursis olla uusima õppekirjandusega ning mina saan täiendada oma kabinetti vajaliku õppe- ja teabekirjandusega.

Huvitavamatest üritustest toon välja Leiva-ja piimanädala. Nendel päevadel olid eesti keele tunnid teemakohaselt ülesehitatud. Toimus ülekooliline teemakohane kirjandite ja joonistuste võistlus, Kohtla-Järve aktsiaselts “Järle” pagari- ja kondiitritoodete ning Jõhvi Piim esindajad korraldasid klassides oma toodete degustatsiooni ja vastavate elukutsete esindajad tutvustasid oma tööd ja andsid ülevaate õppimisvõimalustest valitava eriala omandamiseks. See üritus kajastus ka ajakirjandusveergudel ning raadiosaates ning sai positiivse hinnangu osaliseks.

Fenno – Ugria hõimupäevade tähistamine tõi suurt elevust kooli, sest koolis viibisid soome-ugri rahvuste esindajad, Riiast liivi folklooransambel ning Eesti Keele Instituudist Eesti Ungari Seltsi liige, kes kohtus erinevate klasside õpilastega ja tutvustas Ungarit ja ungarlasi. Õpilased ei olnud ainult pealtvaatajad, vaid esitasid kakskeelse (eesti, inglise) ettekande soome-ugri rahvaste ajaloost. Üritust aitas ette valmistada Narva Eesti Selts, kellega loodan koostööd ka edaspidi jätkata.

Eesti rahvuskalendri tähtpäevade tähistamine on muutunud Sillamäe koolides juba traditsiooniliseks. Nendele üritustele püüame kaasata ka eesti kooli. Sel aastal kujunes kadripäeva tähistamine eriliselt teatraalseks ja lõbusaks etenduseks. Ürituste ettevalmistamise käigus toimub intensiivne sundimatu keeleõpe ja loovuse arendamine, mis on igati tervitatav protsess.

Oma töö käigus ja ürituste läbiviimisel olen alati püüdnud nii õpetajaid kui ka õpilasi muuta avatumaks eesti elu ja kultuurisündmuste suhtes, pannes neid unustama keeleoskuse probleemi. Et see õnnestuks, peavad üritused olema huvitavad ja kaasakiskuvad. Kodanikupäeva tähistamine on just niisugune üritus. Õpilastega kohtusid linnavalitsuse, migratsiooniameti, politsei, päästeameti, Kirde-Eesti piirivalve ja Kirde Tolliinspektuuri esindajad, kes rääkisid oma tööst. Suurt elevust ja huvi tekitasid piirivalvekoer ja narkokoer oma oskuste demonstreerimisega. Samuti väga huvitav oli relvade ja tolliinspektuuri aparatuuri ning abivahendite näitus. Klassides toimusid eraldi loengud sõjaväelase elukutsest ja teenistusest piirivalves ja tolliametis. Pidulikul aktusel aulas anti õpilastele, kes on Eesti Vabariigi kodanikud, kohaliku kunstniku poolt valmistatud mälestusmedalid ja Eesti Vabariigi kodaniku meelespea. Peale niisugust üritust tekkis õpilastel soov eesti keelt õppida ning paljud õpilased huvitusid kodakondsuseksami materjalidest.

Uus traditsioon, mis sündis minu tegevusega, on advendiküünla pidulik süütamine. Üritus algab kirikuõpetaja advendiaja jutlusega, kuulatakse vaimulikku jõulumuusika kontserti, süüdatakse pidulikult advendiküünal ja antakse kirikuõpetajale üle õpilaste ja õpetajate poolt jõulukingitused üksikute vanurite meelespidamiseks. Õpilaste jõulukontsert (eesti keeles) kohalikus vanadekodus ja kingituste jagamine on samuti muutumas jõulutraditsiooniks.

Raamatuaasta üritused on huvitavad nii keeleõppe kui ka eesti kultuuriloo tundmaõppimise seisukohast. Kohtumised eesti luuletajate, kirjanike ja kriitikutega aitavad õpilastes äratada siirast huvi eesti luule ja ka proosakirjanduse vastu. Kultuuritegelased avastavad enda jaoks uue linna Eestis - Sillamäe!

Teatripäeva tähistamine on ka üks oluline kultuurisündmus linnas ja koolis. Esimest korda linna ajaloos toimus eestikeelne teatrietendus – lasteooper, mille esitas Tallinna Vene romansi klubi.

Rakvere teatri ja “Vanemuise” külastamine, kohtumine lavastaja ja näitlejatega ning algteadmiste saamine lavakunstist üldse, pani nii mõnedki noored mõtlema näitleja elukutsevalikust.

Koostöö kõrgkoolidega on hädavajalik ja kasulik. Sillamäe eesti keele õpetajate päev toimus koostöös Virumaa Kõrgkooliga. Sellel üritusel olid kaasatud kõik Sillamäe eesti keele õpetajad ja lasteaiakasvatajad, kes õpetavad eesti keelt ja ka linnavalitsuse esindajad. Oli ka Tallinna G. Otsa nimelise Muusikakooli õpilase kontsertprogramm, mis tõi vahelduse tõsiste keeleõppeprobleemide arutelule. Arutusel olid metoodilised probleemid algõpetuses, eesti keele õpe kutsekoolis, noore õpetaja probleemid Sillamäel, personaliprobleemid, integratsiooniprojektid eesti keele õpetamise toetuseks ning jagati edukaid metoodilisi võtteid eesti keele tunniks. Igati kordaläinud ja kasulik üritus kõigile kohalolijatele.

Traditsioonilisteks üritusteks Sillamäe koolides on muutunud eesti keele nädal ja emakeelepäeva tähistamine. Eesti keele nädala raames toimub iga päev huvitavaid üritusi. Joonistuste võistlus “Eesti XXI sajandil” ja “Minu linn XXI sajandil”. Tõlkeluulekonkurss, mis toimus esimest korda. Videotunnid eesti ajaloost. Kirjandustunnid, mille läbiviijaks on üks eesti kirjanik. Nädala lõppedes autasustatakse võtjaid ja antakse välja infoleht ning see üritus kajastub ka massimeedias.

Emakeelepäeva tähistame piduliku aktuse ja kontserdiga. Külalisteks on linnavalitsuse, migratsiooniameti, kõrgkoolide esindajad, Eesti Keele Instituudi teadurid, kõik linna ja lasteaedade eesti keele õpetajad. Eesti Keele Instituut korraldab teabekirjanduse näitusmüügi. Kohal on ajakirjandus raadio ja televisioon. Keeleõppe- ja õpetamisprobleemid on alati aktuaalsed Sillamäe linnas. Ettekannetega esinevad kõik kohalolijad. Püüame analüüsida tehtut ja leida koos lahendusi paremate tulemuste saavutamiseks eesti keele õpetamisel ja õpetajate koolitamisel.

Emadepäeva olen püüdnud teha õpetajatele ja õpilastele pidulikuks ürituseks. Kool on kaunistatud kevadlilledega, mida õpilased ise korjavad ja kõik emad koolis saavad õpilaste tehtud lillekimbud ja õnnitluskaardid. Neid õpetajaid-emasid, kes on juba pensionil õnnitletakse kodudes. Kooli saalis on pidulik kontsert, kus viibivad peale õpetajate ja koolitöötajate ka õpilaste emad. Kõlab teemakohane eesti luule- ja helilooming. See on tore üritus, mis võimaldab tutvustada eesti kuulsate luuletajate ja heliloojate loomingut. Eesti keele tunnid on teemakohaselt ülesehitatud ning emad võivad külastada eesti keele tunde.

Sillamäe linna õpetajate ja õpilastega olen avastamas erinevate õppeekskursioonide kaudu Eestimaad. Minu eesmärgiks on näidata, kui ilus on tegelikult see maa, kus nad elavad. Eestimaa ei piirdu mitte ainult Narva ja Tallinnaga. Oleme külastanud Kreutzwaldi majamuuseumi, Võru Linna Koduloomuuseumi, vahakujude näitust eesti kultuuritegelastest, Lõuna-Eesti kunstnike näitust ja väga paljusid teisi kohti.

Oma tegevuse käigus olen suutnud sisustada riigikeelekabineti vajalike tehniliste õppevahenditega ning metoodilise õppekirjandusega. Alati saavad linna eesti keele õpetajad kasutada kabinetti ja laenutada kirjandust ning videofilme. Meeldiv on tõdeda, et riigikeelekabinet on muutumas keele- ja kultuurikeskuseks ning erinevate seminaride läbiviimise kohaks.

Sillamäe õpetajad on muutunud julgemaks ja avatumaks ning nende professionaalne tase tõuseb. Metoodilistest õppepäevadest ja seminaridest võtavad alati aktiivselt osa ning kasutavad õpitut – nähtut oma tundides.

Kooli direktsioon ja teised aineõpetajad saavad alati keelealast konsultatsiooni.

Kool on muutunud värskemaks, sest on tekkinud uued üritused, kus on tunda eesti vaimu. Huvi eesti kultuuri tundmaõppimise vastu on tõusnud. Kohtumised huvitavate inimestega ja õppeekskursioonid on tulnud kasuks.

Muret tekitab teiste aineõpetajate vähene eesti keele oskus ning motivatsiooni puudumine keeleõppeks. Olen igati püüdnud seda kitsaskohta parandada, kuid edutult. See probleem jääb praegu küll veel lahendamata.

Sillamäe linna jaoks tõsine probleem, et õpilased ei kuule väljaspool eesti keele tundi üldse eesti keelt. Võib luua endale kunstlikult keeletingimused, kuid see ei asenda mitte kunagi elavat suhtlemist. Ainult keelelaagritest ja eesti peredes viibimisest jääb väheseks. Oma tegevust hinnates võin tõdeda, et on nii mõndagi ära tehtud, kuid võib veel rohkemgi ära teha ning huvitavaid ideid ja mõtteid on, paraku jääb kõik rahanappuse taha pidama.

Lõppkokkuvõttes loen oma missiooni õnnestunuks. Olen suutnud luua ja sisustada riigikeelekabineti, koolitada raamatukogude töötajaid, õpetajatele luua koolitusvõimalusi ja panna õpetajaid oma ainet armastama ning õpetamisest rõõmu tundma, organiseerinud huvitavaid ja kasulikke üritusi ja õppeekskursioone, kohtumisi eesti kultuuritegelastega ja püüdnud õpilastes äratada huvi eesti keele õppimise vastu ja võimaldanud neil eesti keelt praktiseerida eesti peredes.