tagasiside
innove
tagasiside

VALGA PIIRKONNA ÜLEVAADE

Sirje Speek

1998.a said 17 muukeelse kooli eesti keele õpetajat riigikeeleõpetaja staatuse. Määratleti riigikeeleõpetaja tegevusvaldkonnad ja ülesanded. 2001.a sügisel lõpetavad riigikeeleõpetajad oma töö. Mis on vahepeal toimunud? Millised muutused on aset leidnud Valgamaa vene koolides?

Õppetöö

2000/2001. õa töötab Valgamaal kolm vene õppekeelega kooli: Valga Vene gümnaasium (~ 800 õpilast, 11 eesti keele kui teise keele õpetajat,'); Valga Internaatkool (~100 õpilast, 1 eesti keele kui teise keele õpetaja,'); Valga Kaugõppegümnaasiumi vene osakond (~40 õpilast, 2 eesti keele kui teise keele õpetajat, üks neist riigikeeleõpetaja). Õpilaste arv vene koolides väheneb aasta-aastalt.

Valga Vene Gümnaasiumis algab eesti keele õpe esimeses klassis, neljandat aastat järjest on avatud 1 eesti keele süvaõppega klass, kus eesti keele tunde ja eesti keeles antavaid tunde on rohkem kui tavaklassis:

Klass

Ainetunnid

Tundide arv nädalas

1.b

Eesti keel

3

Kunstiõpetus

1

Tööõpetus

2

kehaline kasvatus

2

2.b

eesti keel

2

Kunstiõpetus

1

Kodulugu

2

Tööõpetus

2

kehaline kasvatus

3

3.b

eesti keel

3

Kunstiõpetus

1

Kodulugu

2

Tööõpetus

2

kehaline kasvatus

3

4.b

eesti keel

5

Kunstiõpetus

1

Kodulugu

2

Tööõpetus

2

kehaline kasvatus

2

Süvaõppeklasside tööd koolis juhib ja korraldab eraldi õppealajuhataja. Et b-klasside õpilased oskavad eesti keelt teistest paremini, on märgata nii tundides, vahetundides kui ka väljaspool kooli. Küsimus on selles, kuidas jätkata keskastmes, sest enamiku õpetajate eesti keele oskus ei ole piisav, et oma ainet eesti keeles õpetada. Praegu nähakse lahendusena, et 4.b klassiõpetaja töötab oma õpilastega kuni 6. klassini.2001.a sügisel avatakse koolis keelekümblusklass.

Gümnaasiumiosas on lisaks eesti keele tundidele õpetatud eesti keeles eesti kirjandust. Käesoleval aastal on kasutatud ka valikainetunde. Valikainetena õpitakse eesti keeles giidindust ja turismi ning eesti-vene võrdlevat grammatikat.

Valga Internaatkoolis algab eesti keele õpe kolmandas klassis, õpitakse lihtsustatud õppekava järgi. 3.-5. klassis on 2 eesti keele tundi nädalas, 6. klassis 3 ja 7.-9. klassis 4 eesti keelt nädalas. Valga Kaugõppegümnaasiumi vene osakonna 10.-12. klassis on 2-3 eesti keele tundi nädalas, ka arvutiõpetuse tundides suheldakse eesti keeles.

Valga linna neljast munitsipaallasteaiast on vene rühmi Walko lasteaias ja lasteaias Pääsuke. Walko lasteaias on kaks venekeelset rühma ja eesti keelt õpetatakse neis 2x nädalas. Õpetaja on hariduselt eesti filoloog ja täiendanud end võõrkeele õpetamise metoodikas. Lasteaias Pääsuke õpetatakse eesti keelt kooliks ettevalmistamise rühmades 5x nädalas. Õpet viib läbi oma rühma kasvataja. Eesti rühmades käivatele muukeelsetele lastele eesti keelt eraldi ei õpetata. Lasteaia ja kooli pedagoogide vahel on alanud tihedam koostöö, et lasteaiast kooli üleminekul valitseks keeleõpetuses järjepidevus.

Õppekirjandus

Kui veel eelmise õppeaasta alguses kurtsid eesti keele õpetajad, et õppematerjali ja õppevahendeid on vähe, kasutusel olevad õpikud ei rahulda, siis praegu on olukord oluliselt muutunud. Koolidesse on jõudnud uusi häid õpikuid, käsiraamatuid, töövihikuid, õpetajaraamatuid, pildi-, tekstide, harjutuste, tabelite, lüümikute kogusid, testivihikuid, audiovisuaalset materjali, teatmeteoseid jm. Kooliraamatukogud on nüüd hoolsamad õppekirjanduse tellimisel, teevad rohkem õpetajate ja kirjastustega koostööd, et välja selgitada, milliseid õppematerjale koolis tõepoolest vajatakse. Riigikeeleõpetaja üks tööülesandeid on olemasolevate ja ilmuvate õppematerjalide tutvustamine, et õpetajad oskaksid teha valiku ja leida oma õpilastele sobivat õppekirjandust. Eesti keele õpetajad on ka ise küllalt palju lisamaterjali koostanud, kogunud, muretsenud, teistelegi jaganud, kuigi nö käsitöö pole eesmärk omaette. Uusi õpikuid tutvustavatel kursustel on Valga õpetajad kahjuks vähe käinud (need toimuvad enamasti Tallinnas, sõit on kauge ja kulukas).

Valga Kaugõppegümnaasiumis on sisustatud eesti keele kabinet, kus töötab põhiliselt riigikeeleõpetaja. Kolme aastaga on kogutud hulk õppe- ja metoodilist kirjandust, muretsetud ilukirjandust ja teatmeteoseid. Kabinetis on ka eesti õppekeelega koolides kasutusel olevad õpikud, käsiraamatud ja tekstikogumikud. Kõike olemasolevat saavad teisedki eesti keele õpetajad kasutada. Lisaks tavapärastele tehnilistele vahenditele on klassis arvuti, mida saab ühendada suureekraanilise televiisoriga. Koolis on Interneti püsiühendus.

Valga Internaatkoolis kasutatakse küll tavakooli õpikuid ja töövihikuid, kuid valikuliselt, arvestades õpilaste võimeid. Õpetajal on kogutud lastele ea- ja jõukohast lugemisvara, jaotusmaterjale, pilte jm.

Eesti keele kui teise keele õpetajad

Valga eesti keele kui teise keele õpetajad teevad oma tööd suure kohusetundega ja loovalt, on võimelised ja tahavad eesti keele õpetamise taset oma koolis parandada. Kõik 14 õpetajat valdavad vabalt eesti keelt nii kõnes kui ka kirjas, enamik neist on eestlased. Igal aastal vahetub keskmiselt 2-3 õpetajat. Õpetajate haridustase vastab enam-vähem nõuetele, tõsiselt suhtutakse täiendõppesse, teadvustatakse, et õpetaja peab õppima kogu elu.

1998. õa sügisest tegutseb ülelinnaline eesti keele kui teise keele õpetajate ainesektsioon. Ainesektsiooni töö eesmärgid:

- luua tihedad omavahelised kontaktid ja arendada koostööd;

- vahetada kogemusi ja teavet;

- organiseerida ja läbi viia koolituspäevi;

- planeerida ja korraldada õpilasüritusi.

Ainesektsiooni liikmed on saanud kokku, et arutada edasisi tegevusi, külastada ja analüüsida näidistunde, vahendada läbitud kursustel nähtut-kuuldut, arutada riigieksamitega seonduvaid probleeme ja eksamitulemusi, kavandada õpilaste tunniväliseid tegevusi ja ühisüritusi, analüüsida eesti keeles antavate tundide probleeme, tutvuda uue õppe-ja metoodilise kirjandusega. Ainesektsiooni ettevõtmistest ja metoodikapäevadest on osa võtnud ka lasteaedade eesti keele õpetajad. Koostöösidemed on sõlmitud eesti koolide emakeeleõpetajatega ja vene keele õpetajate ainesektsiooniga. Ühised seminarid on toimunud keeleõpetuse metoodikas. Et riigikeeleõpetaja töötab väikeses ja mõneti spetsiifilises kooli, kulgeb suurem osa tegemistest just ainesektsiooni kaudu ja toel.

Enesetäiendamise võimalusi on praegu palju ja neid ka kasutatakse. Täiendkoolitust korraldatakse peamiselt Tartus ja Tallinnas, see on seotud siiski aja- ja rahakuluga. Valga õpetajad on väga huvitatud kursustest ja seminaridest, mis toimuvad kohapeal. Metoodikapäevi on korraldatud Valga Vene Gümnaasiumis ja internaatkoolis, kitsalt ainesektsiooni raames toimunud õppepäevadel on koolitajateks olnud oma kolleegid ja riigikeeleõpetaja. Regionaalse täiendkoolituse võrgustiku Lõuna-Eesti keskus viis Valgas läbi metoodikaseminari. Leiti võimalus korraldada erikursus “Arvuti keeletunnis”.

Õpilaste tunnivälised tegevused

Valga vene koolide õpilased kuulevad õpitavat keelt päris palju ka väljaspool koolitundi – elav keelekeskkond on olemas. Õpetajad teavad, et keelekeskkond on keeleõppe lahutamatu osa, ja on huvitatud, et õppijad kuuleksid mitmekesise sõnavara ja grammatikaga keelekasutust. Riikliku ainekava kohaselt on eesti keele õpe ühendatud eesti kultuuri püsiväärtuste tundmaõppimisega. Seetõttu peavad nii kool kui ka lastevanemad väga tähtsaks õppekäike ja ekskursioone, eestikeelsete kultuuriürituste külastamist, huvialaringe.

Viimastel aastatel on õpetajatel-õpilastel kujunenud toredad kontaktid Valga kultuuri-ja huvialakeskuse, koduloomuuseumi ja keskraamatukoguga, nimetatud asutused on huvitatud vene koolilaste ja nende vanemate kaasamisest mitmesugustele üritustele. Eestikeelne huvitegevus koolis ja kultuuriasutustes on laienenud.

Raamatukogu on Valgas kujunenud omanäoliseks kultuurikeskuseks. Lapsed veedavad seal tunde - loevad ja õpivad, käivad üha sagedamini raamatunäitustel ja

-üritustel. Mitu aastat töötas raamatukogus muukeelsete laste muinasjuturing. Lasteraamatute osakonna ruumides toimus ka õpilaste omaloominguliste kahekõnede võistlus “Koolinali”.

Veerandilõppudel ja koolivaheaegadel kasutatakse iga võimalust, et käia muuseumis, näitustel, lasteetendustel, ekskursioonidel. Eelkõige õpitakse tundma oma kodulinna ja maakonda. Giidindust ja turismi õppivad gümnaasiumiõpilased viisid algklassiõpilastele läbi Valga huviväärsusi ja ajalugu tutvustavaid linnaekskursioone.

Eestikeelne huvitegevus koolis on praegu hoogne just algklassides. Hea meelega võtavad lapsed osa eesti keele ringi, rahvatantsuringide ning laulu- ja mänguringi tööst. Pidevalt otsitakse väljundit, võimalust näidata õpitut ka teistele. Tantsijad on koos eesti lastega esinenud maakonna rahvatantsupeol ja kindel tahtmine on tulevikus ka Tallinna tantsupeole minna. Tähtpäevadel on eestikeelsete luuletuste, laulude, lühinäidenditega esinetud lasteaedades, Valga lastekodus, kultuurimaja eakate klubi puhkeõhtul ja muidugi oma koolis. Lapsed tahavad väga esineda ja eriti oma vanematele näidata, mida nad ringis ja eesti keele tundides on õppinud.

Tänu entusiastlikule õpetajale söandavad vene gümnaasiumi õpilased üles astuda ka etlus-ja luulekonkurssidel, näiteks Betti Alverile ja Lydia Koidulale pühendatud luulekonkurssidel.

Tähtsamad eestikeelsed õpilasüritused on mardi- ja kadripäeva tähistamine, kodanikupäev, algklasside jõulupidu, vabariigi aastapäeva tähistamine ja eesti keele päev. Eesti keele päeva on igal aastal korraldatud erinevalt, kuid alati on olnud keskne üritus mõnele eesti kirjanikule või kultuuritegelasele pühendatud keelekonverents.

Riigikeeleõpetaja

Riigikeeleõpetajate töövaldkonnad ja ülesanded on üldjoontes määratletud. Võttes arvesse oma tegevuspiirkonna vajadusi ja iseärasusi, pidasin oma töös riigikeeleõpetajana silmas järgmisi eesmärke:

- tagada oma piirkonnas infovahetust eesti keele kui teise keele õppe valdkonnas;

- kujundada ja toetada eesti keele kui teise keele õpetajate koostööd;

- pakkuda metoodilist ja keelealast nõu;

- organiseerida ja läbi viia koolituspäevi, vahendada täiendkoolitusse puutuvat teavet;

- koguda, tutvustada ja ise koostada eesti keele alaseid metoodilisi materjale.

Oma töö tähtsaimaks tulemuseks loen, et Valgas on olemas piirkondlik koostöövõrgustik - inimeste ring, keda puudutab eesti keele õppimise-õpetamise olukord, kellele on tähtis, et õpilased saaksid eesti keele hästi selgeks.

Üks inimene suudab vähe korda saata. Ka riigikeeleõpetaja saab oma töö tulemustest rääkida kui kogu meeskonna töö tulemustest. Mis on eesti keele õppes viimasel kolmel aastal muutunud?

- suurenenud on eesti keele tundide arv ja eesti keeles õpetatavate tundide maht;

- eesti keele tunnid on metoodiliselt mitmekesisemad ja tõhusamad;

- paranenud on algklassiõpilaste eesti keele oskus;

- aktiviseerunud on lasteaia ja pedagoogide vaheline koostöö;

- koolides on rohkem head õppekirjandust, metoodilisi ja tehnilisi vahendeid;

- töötab eesti keele kui teise keele ainesektsioon;

- õpetajatel on enam oskusi ja tahtmist pidevaks enesetäiendamiseks;

- mitmekesistunud ja laienenud on õpilaste eestikeelne huvitegevus.

Keeleõppe tulemusi pole näha päevapealt. Tähtis on korraldada eesti keele õppimist sihikindlalt ja süsteemselt, et koolilõpetajate keeleoskuse tase võimaldaks edukalt toime tulla igapäevaelus, töökohas, eestikeelses koolis, et noortest kujuneksid lojaalsed riigikodanikud, kaotamata oma rahvuslikku identiteeti.